Eesti Muinastaideselts
Muistset kunstiloomet nimetatakse muinastaideks. Seda uurib muinastaideteadus, mille objektideks on muinasajal loodud ehitised ja taiesed. Viimased jagunevad tasapinnalisteks (maalingud, raiendid, tätoveeringud jm) ning ruumilisteks (peamiselt skulptuurid). Muinastaideteaduse areng on tihedalt seotud arheoloogia ja kunstiajalooga. Eestis on muinastaide uurimist oluliselt mõjutanud Äänisjärve kaljujoonised. Nende avastaja ja esmakirjeldaja oli Constantin Grewingk (1819–1887).
Astronoom Heino Eelsalu (1930–1998) hakkas 1980tel kasutama kaljutaiet paleoastronoomia uurimise objektina. Aastal 1982 sooritati Äänisjärve kaljujoonistele paleoastronoomiline ekspeditsioon kuukalendri hüpoteesi kontrolliks, mis andis ka esmatõuke Eesti Muinastaideseltsi tekkeks 1988. aastal.
Eesti Muinastaideseltsi (EMTS) asutasid 1988. aasta sügisel Kablis, Pärnumaal Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti osakonna kaljujooniste uurimise töörühma liikmed ja teised huvilised. Töörühmal oli siis selja taga juba seitse tegevusaastat. Seltsi eesmärgiks on eelkõige olnud soome-ugri alade muinastaide uurimine ja tutvustamine. Väino Poikalaineni poolt juhitav Selts registreeriti 9.01.1989 Tartu linnavalitsuses, kuid muudeti hiljem vabariiklikuks ühenduseks asukohaga Tartus. Tegevust jätkati mõnda aega ka kaljujooniste töörühmas. 1990. aastal asutati seltsi Peterburi osakond ja järgmisel aastal Soome osakond. 1994. aasta lõpus nimetati Muinataide Selts ümber Eesti Muinastaideseltsiks. Seltsi liikmeskonda kuulub õpetajaid, kunstnikke, arheolooge, astronoome, keeleteadlasi, loomaarste ja paljude teiste erialade esindajaid eelkõige Eestist, Soomest ja Venemaalt.
Kõige rohkem on uuritud Äänisjärve kaljutaiet, mis tipnes 1986. aastal uue leiukoha (Luigeneem) avastamisega ja tosin aastat hiljem ingliskeelse kaljujooniste kataloogi esimese osa avaldamisega. EMTSil on Eesti, Soome ja Peterburi (Venemaa) osakond. Seltsi varasemast tegevusest võib lugeda Folklore (2001, nr 18/19) ja Mäetaguste (2002, nr 17/18) veergudel ning põhjalikumalt ülevaateteosest Muinastaide harrastamisest Tähetorni kupli all (Tartu, 2003).
2021. aastal lisati Karjala kaljujooniste leiukohad UNESCO maailmapärandi nimekirja. Loe siit.
