1985–1987

  • Ekspeditsioonid Äänisjärve kaljujoonistele dokumenteerimise metoodikate väljatöötamiseks. Põhise loomine kogu leiuala hõlmava kartograafilise süsteemi jaoks.
  • Suhete tihenemine Soome ja Karjala kaljutaideuurijatega
  • Kaljujooniste näituste korraldamine Soomes (Kotka, Turku, Joensuu, Jyväskylä) ja Eestis (ERM, Meremuuseum
  • Soome kaljumaalingute näituse vahendamine Eestisse (Tallinn, Tartu) ja Karjalasse (Petroskoi)


1986. aastal õnnestus Pilvi Klaassenil ja Kadi Pajupuul avastada Äänisjärve kaljudel uus leiukoht, mis hiljem nimetati Luigeneemeks. Uut ainest demonstreeriti Soomes 1986. aasta sügisel dokumenteerimisalasel seminaril ja näitusel Kotkas. Välisreisi teostumisele aitas oma autoriteediga otsustavalt kaasa Charles Villmann.

Kotka seminar osutus välissuhtluses murranguliseks. Sellel osales mitu erialateadlast, nende seas akadeemik Matti Kuusi ja soome kaljutaide tollal tuntuim spetsialist Timo Miettinen, kes suhtusid meie ettevõtmistesse väga soojalt ja innustasid Äänisjärve petroglüüfide dokumenteerimist jätkama. Samuti tekkis hea kontakt Turu ülikooli arheoloogiaprofessori Unto Saloga.

1987. aastal korraldati ulatuslik Äänisjärve kaljutaide näitus Turus. Seal loodi kontaktid ka teiste Skandinaavia riikidega, mis omakorda aktiveeris ja laiendas meie liikmeskonda. Aasta hiljem, kui Soome kaljutaidetoimkonna tegevus soikus, jätkus koostöö üha intensiivsemalt isiklikul tasandil Eero Autio, Heikki Kirkineni, Erkki Suonio ja paljude teistega. Ühtlasi küpses veendumus muinastaidega tegeleva organisatsiooni loomiseks Eestis.


Raiendite koopia mustal paberil. 1986. aastal avastatud leiukoht. Eve Selisaare koopia
"Imeveski" 1986. aastal avastatud leiukohast

Stereofotograafia võtted Luigeneemel 1986.

Ülle Meister ja Kadi Pajupuu joonistasid kaljujoniste leiukohtade plaane, kuhu kanti ka kaljupraod.

Tegevusi: ekspeditsioonid Äänisjärvele, näitused, kohtumised, koostöö Soome suunal.


02.1986. Joensuu Ülikool avaldas soovi alustada ÜAGÜ EO-ga koostööd ning hankis Eero Autio vahendusel kaljujooniste töörühmale matkavarustust (telgid).

09.1986. Kotkas osalesid Soome teisel kaljutaideseminaril Heino Eelsalu ja Väino Poikalainen. Koostati ja kirjutati alla dokumendile, mis määratles Soome Antropoloogiaseltsi ja ÜAGÜ EO vahelise koostöö valdkonna.

Timo Miettinen, Heino Eelsalu, Eero Autio. Kotka, 1986.

04.1987. Tallinnas lepiti seoses soome kaljumaalingute näituse avamisega Kymenlaakso Maakonnamuuseumi direktori kohusetäitja Timo Miettineniga kokku, et ÜAGÜ EO eksponeerib aasta jooksul sama näitust ka Petroskois ja Tartus.

05.1987. Algas koostöö Soome televisiooni TV 1-ga. Toimetaja Erkki Suoniole otsustati anda kaljuraiendite kohta materjale telesaate “Prisma” jaoks.

26.09.1987. Väino Poikalainen esines ettekandega kaljutaide seminaril Turus ning võttis osa Soome Antropoloogiaseltsi kaljutaide toimkonna istungist, millel viibisid ka Eero Autio, Matti Kuusi, Timo Miettinen, Sirkku Pihlman, Unto Salo, Erkki Suonio ning Jussi-Pekka Taavitsainen. Sellel otsustati järjekordne, 1989. aasta seminar korraldada Eestis. Kavandati Äänisjärve kaljutaiet puudutav põhjalik üllitis. Kõik kohalolijad (v.a Matti Kuusi) valiti toimkonna liikmeteks.

Naida Veske, Ülo Kestlane, Eero Autio, Väino Poikalainen.


Lennart Meri ja Erkki Suonio